"ବିଲିଆରି କଲିକ" ପୃଷ୍ଠାର ସଂସ୍କରଣ‌ଗୁଡ଼ିକ ମଧ୍ୟରେ ତଫାତ

ଉଇକିପିଡ଼ିଆ‌ରୁ
Content deleted Content added
Created by translating the page "User:Mr. Ibrahem/Biliary colic"
 
ଟିକେNo edit summary
ଟ୍ୟାଗ: 2017 source edit
୨୨ କ ଧାଡ଼ି: ୨୨ କ ଧାଡ଼ି:
| deaths =
| deaths =
}}
}}
'''ବିଲିଆରି କଲିକ ('''[[ଇଂରାଜୀ ଭାଷା|ଇଂରାଜୀ ଭାଷାରେ]] '''Biliary colic, ଅନ୍ୟ ନାମ ବିଲିଆରି ଆକ୍ରମଣ)''' ଏକ ଯନ୍ତ୍ରଣାର ନାମ ଯାହା ପିତ୍ତାସ୍ମରି ଜନିତ ପିତ୍ତନଳୀର ଅସ୍ଥାୟୀ ଅବରୋଧ ଯୋଗୁ ସୃଷ୍ଟି ହୋଇଥାଏ ।<ref name="NIH2013">{{cite web |title=Gallstones |url= https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |work=NIDDK.NIH.gov |date=November 2013 |location=Washington DC |publisher=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |access-date=27 July 2016 |archive-url= https://web.archive.org/web/20160816190657/https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |archive-date=16 August 2016 |url-status=dead}}</ref> ସାଧାରଣତଃ ଉଦରର ଡାହାଣ ଉପର ପାର୍ଶ୍ୱରେ କଷ୍ଟ ହୁଏ ଓ ଡାହାଣ କାନ୍ଧକୁ ଗତି କରିପାରେ ।<ref name="NICE2014">{{cite journal |author=Internal Clinical Guidelines Team |title=Gallstone Disease: Diagnosis and Management of Cholelithiasis, Cholecystitis and Choledocholithiasis |id=Clinical Guideline 188 |date=October 2014 |journal=NICE.org |pmid=25473723 |page=21 |url= https://www.nice.org.uk/guidance/cg188/evidence/full-guideline-193302253 |access-date=24 June 2018}}</ref> ଯନ୍ତ୍ରଣା ସାଧାରଣତ ଏକରୁ କିଛି ଘଣ୍ଟା ପର୍ଯ୍ୟନ୍ତ ରହିଥାଏ | <ref name="NIH2013">{{cite web |title=Gallstones |url= https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |work=NIDDK.NIH.gov |date=November 2013 |location=Washington DC |publisher=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |access-date=27 July 2016 |archive-url= https://web.archive.org/web/20160816190657/https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |archive-date=16 August 2016 |url-status=dead}}</ref> ଏହା ଭାରୀ ଖାଦ୍ୟ ଖାଇବା ପରେ କିମ୍ବା ରାତିରେ ହୋଇଥାଏ | <ref name="NIH2013">{{cite web |title=Gallstones |url= https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |work=NIDDK.NIH.gov |date=November 2013 |location=Washington DC |publisher=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |access-date=27 July 2016 |archive-url= https://web.archive.org/web/20160816190657/https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |archive-date=16 August 2016 |url-status=dead}}</ref> ବାରମ୍ବାର ଆକ୍ରମଣ ସାଧାରଣତଃ ହୁଏ । <ref name="WS2016">{{cite journal|last1=Ansaloni|first1=L.|title=2016 WSES guidelines on acute calculous cholecystitis.|journal=World Journal of Emergency Surgery : WJES|date=2016|volume=11|page=25|pmid=27307785|doi=10.1186/s13017-016-0082-5|pmc=4908702}}</ref> ବିଲିଆରି କଲିକ ଥିବା ପ୍ରାୟ ୧୫% ଲୋକଙ୍କର ଚିକିତ୍ସା କରା ନ ଗଲେ ଅବଶେଷରେ [[ପିତ୍ତକୋଷ ପ୍ରଦାହ]] ହୋଇପାରେ । <ref name="WS2016">{{cite journal|last1=Ansaloni|first1=L.|title=2016 WSES guidelines on acute calculous cholecystitis.|journal=World Journal of Emergency Surgery : WJES|date=2016|volume=11|page=25|pmid=27307785|doi=10.1186/s13017-016-0082-5|pmc=4908702}}</ref> ଅନ୍ୟାନ୍ୟ ଜଟିଳତା ମଧ୍ୟରେ [[ଅଗ୍ନାଶୟ ପ୍ରଦାହ]] ହୋଇପାରେ ।<ref name="WS2016">{{cite journal|last1=Ansaloni|first1=L.|title=2016 WSES guidelines on acute calculous cholecystitis.|journal=World Journal of Emergency Surgery : WJES|date=2016|volume=11|page=25|pmid=27307785|doi=10.1186/s13017-016-0082-5|pmc=4908702}}</ref>
'''ବିଲିଆରି କଲିକ ('''[[ଇଂରାଜୀ ଭାଷା|ଇଂରାଜୀ ଭାଷାରେ]] '''Biliary colic, ଅନ୍ୟ ନାମ ବିଲିଆରି ଆକ୍ରମଣ)''' ଏକ ଯନ୍ତ୍ରଣାର ନାମ ଯାହା ପିତ୍ତାସ୍ମରୀ ଜନିତ ପିତ୍ତନଳୀର ଅସ୍ଥାୟୀ ଅବରୋଧ ଯୋଗୁ ସୃଷ୍ଟି ହୋଇଥାଏ ।<ref name="NIH2013">{{cite web |title=Gallstones |url= https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |work=NIDDK.NIH.gov |date=November 2013 |location=Washington DC |publisher=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |access-date=27 July 2016 |archive-url= https://web.archive.org/web/20160816190657/https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |archive-date=16 August 2016 |url-status=dead}}</ref> ସାଧାରଣତଃ ଉଦରର ଡାହାଣ ଉପର ପାର୍ଶ୍ୱରେ କଷ୍ଟ ହୁଏ ଓ ଡାହାଣ କାନ୍ଧକୁ ଗତି କରିପାରେ ।<ref name="NICE2014">{{cite journal |author=Internal Clinical Guidelines Team |title=Gallstone Disease: Diagnosis and Management of Cholelithiasis, Cholecystitis and Choledocholithiasis |id=Clinical Guideline 188 |date=October 2014 |journal=NICE.org |pmid=25473723 |page=21 |url= https://www.nice.org.uk/guidance/cg188/evidence/full-guideline-193302253 |access-date=24 June 2018}}</ref> ଯନ୍ତ୍ରଣା ସାଧାରଣତ ଏକରୁ କିଛି ଘଣ୍ଟା ପର୍ଯ୍ୟନ୍ତ ରହିଥାଏ | <ref name="NIH2013">{{cite web |title=Gallstones |url= https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |work=NIDDK.NIH.gov |date=November 2013 |location=Washington DC |publisher=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |access-date=27 July 2016 |archive-url= https://web.archive.org/web/20160816190657/https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |archive-date=16 August 2016 |url-status=dead}}</ref> ଏହା ଭାରୀ ଖାଦ୍ୟ ଖାଇବା ପରେ କିମ୍ବା ରାତିରେ ହୋଇଥାଏ | <ref name="NIH2013">{{cite web |title=Gallstones |url= https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |work=NIDDK.NIH.gov |date=November 2013 |location=Washington DC |publisher=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |access-date=27 July 2016 |archive-url= https://web.archive.org/web/20160816190657/https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |archive-date=16 August 2016 |url-status=dead}}</ref> ବାରମ୍ବାର ଆକ୍ରମଣ ସାଧାରଣତଃ ହୁଏ । <ref name="WS2016">{{cite journal|last1=Ansaloni|first1=L.|title=2016 WSES guidelines on acute calculous cholecystitis.|journal=World Journal of Emergency Surgery : WJES|date=2016|volume=11|page=25|pmid=27307785|doi=10.1186/s13017-016-0082-5|pmc=4908702}}</ref> ବିଲିଆରି କଲିକ ଥିବା ପ୍ରାୟ ୧୫% ଲୋକଙ୍କର ଚିକିତ୍ସା କରା ନ ଗଲେ ଅବଶେଷରେ [[ପିତ୍ତକୋଷ ପ୍ରଦାହ]] ହୋଇପାରେ । <ref name="WS2016">{{cite journal|last1=Ansaloni|first1=L.|title=2016 WSES guidelines on acute calculous cholecystitis.|journal=World Journal of Emergency Surgery : WJES|date=2016|volume=11|page=25|pmid=27307785|doi=10.1186/s13017-016-0082-5|pmc=4908702}}</ref> ଅନ୍ୟାନ୍ୟ ଜଟିଳତା ମଧ୍ୟରେ [[ଅଗ୍ନାଶୟ ପ୍ରଦାହ]] ହୋଇପାରେ ।<ref name="WS2016">{{cite journal|last1=Ansaloni|first1=L.|title=2016 WSES guidelines on acute calculous cholecystitis.|journal=World Journal of Emergency Surgery : WJES|date=2016|volume=11|page=25|pmid=27307785|doi=10.1186/s13017-016-0082-5|pmc=4908702}}</ref>


ବିପଦ କାରକଗୁଡ଼ିକ ମଧ୍ୟରେ [[ମେଦ ବହୁଳତା|ମେଦବହୁଳତା]], ଜନ୍ମ ନିରୋଧକ ବଟିକା, ଉଚ୍ଚ ଟ୍ରାଇଗ୍ଲିସେରାଇଡ୍, [[ମଧୁମେହ]], [[କ୍ରନ୍ ରୋଗ]], [[ସିରୋସିସ୍]], ଏବଂ [[ସିକ୍ଲ ସେଲ୍ ରୋଗ]] ଉଲ୍ଲେଖନୀୟ ଅଟେ | <ref name="NIH2021">{{cite web |title=Definition & Facts for Gallstones {{!}} NIDDK |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/digestive-diseases/gallstones/definition-facts |website=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |accessdate=4 March 2021}}</ref> ସବୁଠାରୁ ସାଧାରଣ ରୂପ ହେଉଛି କୋଲେଷ୍ଟେରଲ ଗଲଷ୍ଟୋନ | <ref name="Ston2012">{{Cite book|title=Sabiston Textbook of Surgery: The Biological Basis of Modern Surgical Practice|last=Sabiston|first=David C.|last2=Townsend|first2=Courtney M.|date=2012|publisher=Elsevier/Saunders|isbn=978-1-4377-1560-6|location=Philadelphia|pages=328–358}}</ref> ଅନ୍ୟାନ୍ୟ ଫର୍ମରେ କ୍ୟାଲସିୟମ, ବିଲିରୁବିନ, ପିଗମେଣ୍ଟ ଏବଂ ମିଶ୍ରିତ ଗାଲଷ୍ଟୋନ ଅନ୍ତର୍ଭୁକ୍ତ | <ref name="Ston2012">{{Cite book |last1=Sabiston |first1=David C. |last2=Townsend |first2=Courtney M. |title=Sabiston Textbook of Surgery: The Biological Basis of Modern Surgical Practice |date=2012 |publisher=Elsevier/Saunders |location=Philadelphia |isbn=978-1-4377-1560-6 |pages=328–358 }}</ref> ରୋଗ ସାଧାରଣତଃ ଅନ୍ତର୍ଭୁକ୍ତ ultrasound । <ref name="Stat2021">{{cite journal |last1=Sigmon |first1=DF |last2=Dayal |first2=N |last3=Meseeha |first3=M |title=Biliary Colic |date=January 2021 |pmid=28613523}}</ref> ଅନ୍ୟାନ୍ୟ ଅବସ୍ଥା ଯାହା ସମାନ ଲକ୍ଷଣ ସୃଷ୍ଟି କରେ [[ଆପେଣ୍ଡିସାଇଟିସ|ଆପେଣ୍ଡିକାଇଟିସ୍]], [[ଅମ୍ଳରୋଗ|ପେଟ ଅଲସର]], [[ଅଗ୍ନାଶୟ ପ୍ରଦାହ|ପାନକ୍ର୍ରିୟାଇଟିସ୍]] ଏବଂ [[ଗାସ୍ଟ୍ରୋଏସୋଫେଜିଆଲ ରିଫ୍ଲକ୍ସ ଡିଜିଜ|ଗ୍ୟାଷ୍ଟ୍ରୋସୋଫେଜ୍ ରିଫ୍ଲକ୍ସ ରୋଗ ଅନ୍ତର୍ଭୁକ୍ତ]] । <ref name="NIH2013">{{cite web |title=Gallstones |url= https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |work=NIDDK.NIH.gov |date=November 2013 |location=Washington DC |publisher=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |access-date=27 July 2016 |archive-url= https://web.archive.org/web/20160816190657/https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |archive-date=16 August 2016 |url-status=dead}}</ref>
ବିପଦ କାରକଗୁଡ଼ିକ ମଧ୍ୟରେ [[ମେଦ ବହୁଳତା|ମେଦବହୁଳତା]], ଜନ୍ମ ନିରୋଧକ ବଟିକା, ଉଚ୍ଚ ଟ୍ରାଇଗ୍ଲିସେରାଇଡ୍, [[ମଧୁମେହ]], [[କ୍ରନ୍ ରୋଗ]], [[ସିରୋସିସ୍]], ଏବଂ [[ସିକ୍ଲ ସେଲ୍ ରୋଗ]] ଉଲ୍ଲେଖନୀୟ ଅଟେ | <ref name="NIH2021">{{cite web |title=Definition & Facts for Gallstones {{!}} NIDDK |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/digestive-diseases/gallstones/definition-facts |website=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |accessdate=4 March 2021}}</ref> ସବୁଠାରୁ ସାଧାରଣ ରୂପ ହେଉଛି କୋଲେଷ୍ଟେରଲ ଗଲଷ୍ଟୋନ | <ref name="Ston2012">{{Cite book|title=Sabiston Textbook of Surgery: The Biological Basis of Modern Surgical Practice|last=Sabiston|first=David C.|last2=Townsend|first2=Courtney M.|date=2012|publisher=Elsevier/Saunders|isbn=978-1-4377-1560-6|location=Philadelphia|pages=328–358}}</ref> ଅନ୍ୟାନ୍ୟ ଫର୍ମରେ କ୍ୟାଲସିୟମ, ବିଲିରୁବିନ, ପିଗମେଣ୍ଟ ଏବଂ ମିଶ୍ରିତ ଗାଲଷ୍ଟୋନ ଅନ୍ତର୍ଭୁକ୍ତ | <ref name="Ston2012">{{Cite book |last1=Sabiston |first1=David C. |last2=Townsend |first2=Courtney M. |title=Sabiston Textbook of Surgery: The Biological Basis of Modern Surgical Practice |date=2012 |publisher=Elsevier/Saunders |location=Philadelphia |isbn=978-1-4377-1560-6 |pages=328–358 }}</ref> ରୋଗ ସାଧାରଣତଃ ଅନ୍ତର୍ଭୁକ୍ତ ultrasound । <ref name="Stat2021">{{cite journal |last1=Sigmon |first1=DF |last2=Dayal |first2=N |last3=Meseeha |first3=M |title=Biliary Colic |date=January 2021 |pmid=28613523}}</ref> ଅନ୍ୟାନ୍ୟ ଅବସ୍ଥା ଯାହା ସମାନ ଲକ୍ଷଣ ସୃଷ୍ଟି କରେ [[ଆପେଣ୍ଡିସାଇଟିସ|ଆପେଣ୍ଡିକାଇଟିସ୍]], [[ଅମ୍ଳରୋଗ|ପେଟ ଅଲସର]], [[ଅଗ୍ନାଶୟ ପ୍ରଦାହ|ପାନକ୍ର୍ରିୟାଇଟିସ୍]] ଏବଂ [[ଗାସ୍ଟ୍ରୋଏସୋଫେଜିଆଲ ରିଫ୍ଲକ୍ସ ଡିଜିଜ|ଗ୍ୟାଷ୍ଟ୍ରୋସୋଫେଜ୍ ରିଫ୍ଲକ୍ସ ରୋଗ ଅନ୍ତର୍ଭୁକ୍ତ]] । <ref name="NIH2013">{{cite web |title=Gallstones |url= https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |work=NIDDK.NIH.gov |date=November 2013 |location=Washington DC |publisher=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |access-date=27 July 2016 |archive-url= https://web.archive.org/web/20160816190657/https://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/digestive-diseases/gallstones/Pages/facts.aspx |archive-date=16 August 2016 |url-status=dead}}</ref>

୦୯:୩୭, ୧୮ ଅକ୍ଟୋବର ୨୦୨୧ ଅନୁସାରେ କରାଯାଇଥିବା ବଦଳ

Biliary colic
Gallstone attack, gallbladder attack, symptomatic cholelithiasis
Biliary colic is often related to a stone in the gallbladder
ବିଭାଗGeneral surgery
ଲକ୍ଷଣRight upper abdominal pain[୧]
ଆକ୍ରାନ୍ତ ସମୟRepeated[୨]
ଅବଧିFew hours[୩]
ବିପଦ କାରକObesity, birth control pills, high triglycerides, diabetes, Crohn disease, cirrhosis, sickle cell disease[୪]
ରୋଗ ନିର୍ଣ୍ଣୟ ପଦ୍ଧତିUltrasound[୫]
ସଠିକ ରୋଗ ନିର୍ଣ୍ଣୟAppendicitis, stomach ulcers, pancreatitis, gastroesophageal reflux disease[୩]
ଚିକିତ୍ସାSurgery to remove the gallbladder[୩]
ପୁନଃପୌନିକ0.3% per year (developed world)[୨]

ବିଲିଆରି କଲିକ (ଇଂରାଜୀ ଭାଷାରେ Biliary colic, ଅନ୍ୟ ନାମ ବିଲିଆରି ଆକ୍ରମଣ) ଏକ ଯନ୍ତ୍ରଣାର ନାମ ଯାହା ପିତ୍ତାସ୍ମରୀ ଜନିତ ପିତ୍ତନଳୀର ଅସ୍ଥାୟୀ ଅବରୋଧ ଯୋଗୁ ସୃଷ୍ଟି ହୋଇଥାଏ ।[୩] ସାଧାରଣତଃ ଉଦରର ଡାହାଣ ଉପର ପାର୍ଶ୍ୱରେ କଷ୍ଟ ହୁଏ ଓ ଡାହାଣ କାନ୍ଧକୁ ଗତି କରିପାରେ ।[୧] ଯନ୍ତ୍ରଣା ସାଧାରଣତ ଏକରୁ କିଛି ଘଣ୍ଟା ପର୍ଯ୍ୟନ୍ତ ରହିଥାଏ | [୩] ଏହା ଭାରୀ ଖାଦ୍ୟ ଖାଇବା ପରେ କିମ୍ବା ରାତିରେ ହୋଇଥାଏ | [୩] ବାରମ୍ବାର ଆକ୍ରମଣ ସାଧାରଣତଃ ହୁଏ । [୨] ବିଲିଆରି କଲିକ ଥିବା ପ୍ରାୟ ୧୫% ଲୋକଙ୍କର ଚିକିତ୍ସା କରା ନ ଗଲେ ଅବଶେଷରେ ପିତ୍ତକୋଷ ପ୍ରଦାହ ହୋଇପାରେ । [୨] ଅନ୍ୟାନ୍ୟ ଜଟିଳତା ମଧ୍ୟରେ ଅଗ୍ନାଶୟ ପ୍ରଦାହ ହୋଇପାରେ ।[୨]

ବିପଦ କାରକଗୁଡ଼ିକ ମଧ୍ୟରେ ମେଦବହୁଳତା, ଜନ୍ମ ନିରୋଧକ ବଟିକା, ଉଚ୍ଚ ଟ୍ରାଇଗ୍ଲିସେରାଇଡ୍, ମଧୁମେହ, କ୍ରନ୍ ରୋଗ, ସିରୋସିସ୍, ଏବଂ ସିକ୍ଲ ସେଲ୍ ରୋଗ ଉଲ୍ଲେଖନୀୟ ଅଟେ | [୪] ସବୁଠାରୁ ସାଧାରଣ ରୂପ ହେଉଛି କୋଲେଷ୍ଟେରଲ ଗଲଷ୍ଟୋନ | [୬] ଅନ୍ୟାନ୍ୟ ଫର୍ମରେ କ୍ୟାଲସିୟମ, ବିଲିରୁବିନ, ପିଗମେଣ୍ଟ ଏବଂ ମିଶ୍ରିତ ଗାଲଷ୍ଟୋନ ଅନ୍ତର୍ଭୁକ୍ତ | [୬] ରୋଗ ସାଧାରଣତଃ ଅନ୍ତର୍ଭୁକ୍ତ ultrasound । [୫] ଅନ୍ୟାନ୍ୟ ଅବସ୍ଥା ଯାହା ସମାନ ଲକ୍ଷଣ ସୃଷ୍ଟି କରେ ଆପେଣ୍ଡିକାଇଟିସ୍, ପେଟ ଅଲସର, ପାନକ୍ର୍ରିୟାଇଟିସ୍ ଏବଂ ଗ୍ୟାଷ୍ଟ୍ରୋସୋଫେଜ୍ ରିଫ୍ଲକ୍ସ ରୋଗ ଅନ୍ତର୍ଭୁକ୍ତ[୩]

ପିତ୍ତକୋଷ ଆକ୍ରମଣ ଚିକିତ୍ସା ନିମନ୍ତେ ସାଧାରଣତଃ ଅସ୍ତ୍ରୋପଚାର କରି ପିତ୍ତକୋଷ ବାହାର କରିଦିଆଯାଏ ।[୩] ଏହା ଛୋଟ ଛୋଟ ଛେଦନ ମାଧ୍ୟମରେ କିମ୍ବା ଏକ ବଡ଼ ଛେଦନ ମାଧ୍ୟମରେ କରାଯାଇପାରିବ | [୩] ଏକ ବଡ଼ ଛେଦନ ମାଧ୍ୟମରେ ଖୋଲା ଅସ୍ତ୍ରୋପଚାର କଲେ ଛୋଟ ଛୋଟ ଛୋଟ ଅସ୍ତ୍ରୋପଚାର ଅପେକ୍ଷା ଅଧିକ ଜଟିଳତା ସୃଷ୍ଟି ହୋଇପାରେ | [୭] ସାଧାରଣ ନିଶ୍ଚେତକ ଦେଇ ଅସ୍ତ୍ରୋପଚାର କରାଯାଏ | [୩] ଯେଉଁମାନେ ଅସ୍ତ୍ରୋପଚାର ସ‌ହନ କରିବାରେ ଅସମର୍ଥ, ତାଙ୍କ ନିମନ୍ତେ ପଥରଗୁଡିକ ମିଳେଇ ଯିବା ପାଇଁ ଚେଷ୍ଟା କରିବା କିମ୍ବା ଶକ ୱେଭ ଲିଥୋଟ୍ରିପସି ଚେଷ୍ଟା କରାଯାଇପାରେ | [୩] ୨୦୧୭ ମସିହା ସୁଦ୍ଧା ବିଲିୟାରି କୋଲିକ ଥିବା ସମସ୍ତଙ୍କ ପାଇଁ ଅସ୍ତ୍ରୋପଚାର ଆବଶ୍ୟକ କି ନାହିଁ ତାହା ସ୍ପଷ୍ଟ ହୋଇନାହିଁ। [୭]

ବିକଶିତ ଦେଶମାନଙ୍କରେ୧୦ରୁ ୧୫% ବୟସ୍କ ବ୍ୟକ୍ତିଙ୍କର ପିତ୍ତାସ୍ମରୀ ଥାଏ । [୨] ପିତ୍ତାସ୍ମରୀ ଥିବା ୧ରୁ ୪% ଲୋକମାନଙ୍କ ବିଲିୟାରି କୋଲିକ ପ୍ରତିବର୍ଷ ହୁଏ | [୨] ପିତ୍ତାସ୍ମରୀ ଥିବା ପ୍ରାୟ ୩୦% ଲୋକଙ୍କର ଆକ୍ରମଣର ପରବର୍ତ୍ତୀ ବର୍ଷରେ ଅଧିକ ସମସ୍ୟା ଦେଖାଯାଇପାରେ । [୨] ପୁରୁଷଙ୍କ ଅପେକ୍ଷା ମହିଳାମାନେ ଅଧିକ ପ୍ରଭାବିତ ହୁଅନ୍ତି। [୪] ସାଧାରଣତଃ ବୃଦ୍ଧ ଲୋକମାନେ ଅଧିକ ପ୍ରଭାବିତ ହୁଅନ୍ତି | [୪] ବିଲିଆରି କଲିକର ପ୍ରଥମ ସ୍ପଷ୍ଟ ବର୍ଣ୍ଣନା ୧୫୦୬ ମସିହାରେ ଆଣ୍ଟୋନିଓ ବେନିଭିଏନି କରିଥିଲେ ।[୮]

ଆଧାର

  1. ୧.୦ ୧.୧ Internal Clinical Guidelines Team (October 2014). "Gallstone Disease: Diagnosis and Management of Cholelithiasis, Cholecystitis and Choledocholithiasis". NICE.org: 21. PMID 25473723. Clinical Guideline 188. Retrieved 24 June 2018.
  2. ୨.୦ ୨.୧ ୨.୨ ୨.୩ ୨.୪ ୨.୫ ୨.୬ ୨.୭ Ansaloni, L. (2016). "2016 WSES guidelines on acute calculous cholecystitis". World Journal of Emergency Surgery : WJES. 11: 25. doi:10.1186/s13017-016-0082-5. PMC 4908702. PMID 27307785.{{cite journal}}: CS1 maint: unflagged free DOI (link)
  3. ୩.୦୦ ୩.୦୧ ୩.୦୨ ୩.୦୩ ୩.୦୪ ୩.୦୫ ୩.୦୬ ୩.୦୭ ୩.୦୮ ୩.୦୯ ୩.୧୦ "Gallstones". NIDDK.NIH.gov. Washington DC: National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases. November 2013. Archived from the original on 16 August 2016. Retrieved 27 July 2016.
  4. ୪.୦ ୪.୧ ୪.୨ ୪.୩ "Definition & Facts for Gallstones | NIDDK". National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases. Retrieved 4 March 2021.
  5. ୫.୦ ୫.୧ Sigmon, DF; Dayal, N; Meseeha, M (January 2021). "Biliary Colic". PMID 28613523. {{cite journal}}: Cite journal requires |journal= (help)
  6. ୬.୦ ୬.୧ Sabiston, David C.; Townsend, Courtney M. (2012). Sabiston Textbook of Surgery: The Biological Basis of Modern Surgical Practice. Philadelphia: Elsevier/Saunders. pp. 328–358. ISBN 978-1-4377-1560-6. ଆଧାର ଭୁଲ: Invalid <ref> tag; name "Ston2012" defined multiple times with different content
  7. ୭.୦ ୭.୧ "Surgery to treat gallstones and acute inflammation of the gallbladder". SBU.se. Swedish Agency for Health Technology Assessment and Assessment of Social Services (SBU). 2016-12-16. Retrieved 2017-06-01. ଆଧାର ଭୁଲ: Invalid <ref> tag; name "SBU17" defined multiple times with different content
  8. Norton, Jeffrey; Barie, Philip S.; Bollinger, Ralph R.; Chang, Alfred E.; Lowry, Stephen; Mulvihill, Sean J.; Pass, Harvey I.; Thompson, Robert W. (2009). Surgery: Basic Science and Clinical Evidence (in ଇଂରାଜୀ). Springer Science & Business Media. p. 911. ISBN 978-0-387-68113-9.